Küpseks saades ei teki mõra vilja kinnituskohale, nagu näiteks Mavericku puhul, mis hõlbustaks saagikorjaja tööd. Valmides annab ta aga siiski väga selgeid signaale. Magus aroom meelitab taimede vahele "õiget" vilja otsima.
...Ja olge lahked! Üks ülimagus ja mahlane lõik kulub küll marjaks ära! Näib, et melonisöömine vajab harjumist ja harjutamist. Praegu imestan väga, et eelmisel suvel "ettevaatlikult" melonimaitsesse suhtusin, kuna tundus olevat liiga pealetükkivalt magus.Pettumuse valmistab Ba-Li-Xiang. Raske on aru saada, millal vili valmis saab. Ühel hetkel läheb see kollakaks nagu kauaks peenrasse jäänud kurk ning hakkab mõranema. Maitse ei meenuta ka üldsegi melonit.
Siin on Minnesota Midget ja Hearts of Gold. Tundub, et veel vara neid söömiseks naksata. Taimed on usinasti pabulaid külge ajanud, millest osad siiski eemaldan. Sellegipoolest jagub neid hulgi. 
Silver Star (alumisel pildil), sarnaneb välimuselt väga maitsvale Snow Leopardile. Esialgu tundub vilja küpsuse hindamine päris keeruline olevat. 
Esimene lahtilõigatud vili osutub täiesti tooreks. Viljaliha on kõva ja maitsetu. Korduvate katsete käigus saab selgeks, et valmimise jooksul muudab kooremuster õrnalt tooni; tumerohelised triibud ja täpikesed lähevad kollakamaks.
Santa Claus´i nime kandev sort sarnaneb Piel de Sapole. Kirjade järgi on võimalik vilja säilitada ca 2 kuud. Sõrmega katsudes on koor kõva; küllap pole veel valmis.
Augusti lõpus aga toimub viliköögiviljadega midagi kummalist. Melonitunnelis avaneb järgmine pilt, mis tehtud 28.08.
Nädalaga (või üleöö?) on paljude taimede lehed kolletunud. Kas on augustiöökümad külas käinud või põhjus milleski muus? Üsna sarnane on vaade arbuusipõllul.
"Santa Claus´i nime kandev sort sarnaneb Piel de Sapole"
VastaKustutaSanta Claus ja Piel de Sapo ("kärnkonnanahk") ongi üks ja sama melon. Heal lapsel mitu nime!