Olgugi, et olen tagasihoidlik melonisööja, pistan mõned seemned tänu mehe tungivale soovile taas mulda. Olen talve jooksul ka paar uut sorti soetanud, nii et katsetaks siis veel. Ehk õpin ajaga hindama selle viliköögivilja hõrku sorditi varieeruvat maitset. Ja kui ise ei hooli, siis vähemalt abikaasa näol on sööja olemas.
Eelmise suve esindajad - Edonis ja Maverick - on kindlad kandidaadid ka sel aastal. Honeydew tüüpi Honey Yellow paar seemet rändavad samuti mulda. Neist ühe annan ära ja teise jätan endale. Uusüritajateks on Hearts of Gold, Minnesota Midget, idamaised Ba-Li-Xiang ja Golden Honey ning kevadel Seemnemaailmast ostetud väliselt Snow Leopardi meenutav Silver Star.
Kuhu ja kuidas kasvama panna? Kuna paar viinapuud on hõivanud koha möödunudaastases melonimajas, tuleb lähiajal tekitada elupaik selle suve kasvandikele. Otsustan horisontaalse kasvatusviisi kasuks, seega tuleb taimed istutada hõredamalt ning kasvupinda kulub rohkem. Maad on, see ei ole mureküsimus. Küll, aga tekivad kõhklused ilmastiku osas; ei tahaks lootma jääda vaid taevataadi ettearvamatutele tegudele. Melon on ju sooja ja valguse nõudlik kultuur, mistõttu kindlam viljeleda kilehoones. Selles suunas ma oma ajukäärusid ragistan. Õnneks leidub aida taga kümmekond ühesuurust kaart ja torusid nende fikseerimiseks nii, et nüüd vaid vaja läbirääkida melonisööjast abikaasaga, et tekitada istikutele kilega kaetav kasvukoht. Küll on tore, melonite elukoha küsimus leiab lahenduse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar