laupäev, 31. juuli 2010

Enneolematu juuli

Jaanipäevast saadik on ilmad päikeselised ja palavad. Keskpäeval on targem toa poole hoida, et siis hilisõhtul ja hommikul vara peenarde vahel askeldada, oma tööd-toimetused lõpule viia. Meloniväädid viskavad kasvada, et hoia alt... Vertikaalselt ronivaid taimi on vaja tihti siduda-sättida-suunata-näpistada, muidu lehed ja varred on omavahel sassis, sest taimed mul istutatud liig lähestikku. Aga sellest ei piisa. Vett ennekõike vajavad, muidu päevakuumus võtab elumahlad.... Kastan õhtuti, et maa niiskuse endasse võtaks. Hädaabi korral vaid hommikul või päeval. Ja tundub, et melonile meeldib kui niimoodi mängid ja mässad selles enneolematus leitsakus. Edenevaid viljapunne tuleb aina juurde. Kõiki ei jäta, sest kõiki ta ei jõua valmistada niikuinii. Ja lisaväetist ei anna, sest kust tean, palju üht või teist komponenti vajaka. Küllap Emake Maa annab vajaliku, kui viimast võtma ei lähe....
17.juulil on Honey Yellow F1 (ülal) 3-nädalaseks saanud, pisut värvitooni muutnud. Tema kõrval kasvaval naabril on viljunud mitu punni, kõik nii ilusad ponksud, et ei raatsi ühtegi neist eemaldada. Hetkel näib, et jaksu on.
Edonis F1 on muutunud kahvatumaks. Ka temal käsil kolmas nädal. Ootan põnevusega päeva, mil saan maitsta omakasvatatud melonit.
Kantaluuptüüpi meloni koor hakkab tasapisi muutuma. Seitsme päeva pärast (kolmandal kasvunädalal) on Maverick´il väljendunud sordile omane võrkjas tekstuur. Ühest internetiallikast saan teada, et koore krobelisuse ilmnemine on seotud meloni intensiivse kasvuga; see tähendab, et sisu kasvab kiiremini, kui vilja pind.









Nüüdseks on melonimajas tõeliselt kitsas. Osad viljad vajavad toestust maapinnast tunduvalt kõrgemal. Kuna majapidamisse on kogunenud igasuguseid toidupakendusjäätmeid, siis otsustan mõningaid neist taaskasutada. Kuna kilemajas on palav ja liikumisruumi napib, teostan viljade toestamisi ja väätide sidumisi võimalikult napis riietuses, liikudes taimede vahel ettevaatlikult nagu ämblik. Osad vähemkasutatavad lihasgrupid saavad päris kena treeningu.


Honey Yellow F1 vili on muutunud kollasemaks. Aeg ka sealmaal; varrel kosutud juba ca 28 päeva.









Täna 26.07 saab 30 päeva Edonis F1 viljumisest. Mingeid väliseid märke vilja valmimisest ei oska välja lugeda. Kiusatus tõukab takka, lõikan vilja varrelt. Koor on kõva, nuusutades on vaevu tunda melonile omast magusat lõhna. Aiman, et veel mõni päev vajaks järelvalmimist. Kaalun (pildil) ja viin sahvrisse riiulile oma aega ootama. Vilja õrn värvus harmoneerub kenasti ruumi seina tooniga.
Vahepeal käime Pärnus, kus juhuslikult ühes poes silman sarnase tekstuuriga (tõenäolislt charentais´tüüpi) meloneid. Pärast pikka valimist, ostan ühe kaasa, et paari päeva pärast nii teda kui minu kasvatatud Edonis´t degusteerida. Kahjuks muutub poemeloni lõhn järgmise päeva hommikuks iiveldavalt pealetükkivaks, et ei tee vahet, kas vili rikneb või on see tema loomulik "aroom" ning kiiremas korras maitseme ta ära.
Olen seda tehes üsna pettunud ja mõtlen endamisi, et sellise maitsega melonit ei ole mõtet kasvatada...
Oma vilja lõikame lahti 28. juulil. Pildile teda ei saa, kuna fotoaparaadi aku vajab laadimist ja meil kõigil tuli taga, et tükike melonit ära proovida. Pildil on 31. juulil poolitatud teine valminud melon. Tõepoolest ei anna turustamiseks kasvatatud ja omaenda peenralt korjatud vilja võrrelda. Viimane on värske ja mahlane, aga pisut vajanuks veel valmimist.









28. juulil degusteerime ka esimese Honey Yellow F1 meloni. Viljalihast fotojäädvustust ei ole. Ka tema oleks võinud ehk veel paar päeva riiulit kaunistada, kuna koore lähedalt krõmpsub. Aga väga magus muidu.





Allpool on veel pilte 31. juuli melonitest kilemajast ja avamaalt.
Maverick´ud taburetil. Hakkab kitsaks jääma.
Avamaa taimed on hoo sisse saanud; mis selle soojaga muud teha. Üks küsimus mul mõlgub mõtteis: kuidas aru saada, mil honeydew tüüpi melon valmis. Näiteks Honey Orange F1. Kas ta hakkab lõhnama? Küps vili peaks välja nägema sile ja elevandiluukarva... Muidugi kõige kindlam on ühel ilusal päeval võtta vili varrelt ja ära maitsta... Küllap kogemused tulevad ajaga.














Veel üks grupipilt perekond Honey Yellow´st ja minu fantaasiaküllasest toestusviisist koduste vahnditega.











laupäev, 10. juuli 2010

Esimesed emasõied.

















Esimene Honey Yellow emasõis avaneb 25. juunil, so umbes 4 nädalat peale kasvukohale istutamist. Et võimalikult varakult vilja maitsta, üritan teda ka tolmeldada, kuid see tundub keerulisem, kui arbuuside tolmeldamine. Pealegi õitseb sel päeval vaid kaks sama sordi isasõit.
26. juunil on avanenud ka teine Honey Yellow emasõis, lisaks tomatimajja istutatud Edonis. Tolmeldan needki õied ning 27. juunil teise Edonis´e taime emasõie.
Nädala pärast maale tulles rõõmustavad mind esimesed meloniviljahakatised. Siiski päris esimene tolmeldamine 25. juunil ei õnnestunud.
Selleks, et oleks ülevaade, millal üks või teine viljaalge tolmeldatud ning millal oletatavalt saak valmis, seon esimestele viljunud melonitele lindi tolmeldamise kuupäevaga. Nii on lihtsam arvestada, millal kasvõi enne vilja lõplikku valmimist kastmisega tagasi tõmmata. Mulle kui algajale tundub niimoodi lihtsam.
Esimesed viljunud viljad kasvavad õnneks maapinnast ca 15-20 cm, seega on toestust meloni alla väga lihtne organiseerida. Piisab mõnest kõrgemast istutuspotist, millele asetan papptaldriku.
Siin on 6-päevane tomatimaja Edonis F1, tolmeldatud 27.06. Päev varem tolmeldatud sama sordi vili on pisut suurem. Ka nende alla paigutan mõned potid toestuseks.
Edonis on nö French Charentais tüüpi üsna varajase valmimisega hübriidsort. Tõusmetest küpse viljani kulub ca 70 päeva.






 
Nädalaga on Honey Yellow kenasti kosunud.
Ka tomatimaja kaks Edonis´ vilja kasvavad mühinal (viljumisest 2 nädalat möödas). Ilmad seda igati soosivad.